Puhtu krahv – Elmar Savi 100

Puhtu poolsaar on paljudele tuntud oma erilise looduse poolest, kuid selle paiga lugu on lahutamatult seotud ühe mehega – Elmar Saviga, keda kohalik rahvas hakkas kutsuma Puhtu krahviks.

1948. aastast kasutati Puhtu hooneid Tartu Ülikooli bioloogiajaamana. 1951. aastal kutsus Eerik Kumari Puhtusse komandandiks Elmar Savi. Perekond Savi asus Puhtu komandandi majja elama 28. novembril 1951. a.

Elmar Savi ülesandeks oli lisaks korra pidamisele registreerida ka fenoloogilisi vaatlusi ja tutvustada külastajatele poolsaare loodust ja  tegi muid vajalikke töid. Näiteks on 1967. aastal registreeritud Puhtus ligi 3000 külastajat, keda Savi juhendas.

Savide pere elas Puhtus kuni 1978. aastani. Kohalikele inimestele jättis Elmar Savi meeldejääva mulje ja teda hakati kutsuma Puhtu krahviks. 23. juunil möödub tema sünnist 100 aastat.

Virtsu Harrastusmuuseumi fotokogus on säilinud Elmar Savist vahvaid pilte. Üks neist on Elmar Savi luigega. Tollane Matsalu looduskaitseala direktor Olav Renno kommenteeris pilti nii: „Elmar Savi on pildil laululuige ja oma Alpaga. Siis oli tal tõesti sedalaadi hagijas. Jahti, peamiselt jänestele ja rebastele, aga ka partidele ja hanedele peeti Virtsu ümbruses kuni 1957. aasta kevadeni.“

Tollal oli Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudil teaduslik linnu nahkade kogu. Seda täiendati ja nimestikus oli ka luige- ning isegi kotka liike. Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi kartoteegis on küllap tallel ka selle luige taksonoomiline kaart.

Ajakirjanik Rein Hanson kirjeldab Elmar Saviga kohtumist 1968. aastal järgmiselt: „Ahtake looklev teerada jõuab kadakate vahelt välja, laskub siis korraks soise roostiku vahele, tõuseb uuesti künkale ja kaob põlispuude alla. Siinkohal peab rändaja jalg peatuma, liiklusmärk ei luba sammugi edasi astuda. Aga põnevust suurendab see veelgi enam, sest tavalise „telliskivi“ kohale on kellegi hoolitsev käsi tammelehe maalinud ja märgi alumisel poolel tervitab saabujat meretuules hõljuv kajakas. Matkaja on Puhtusse jõudnud. Nõutusehetk ei saa kaua kesta. Juba ta tulebki puude alt majakese juurest — giid, lahke võõrustaja ja siinse looduseriigi kroonimata kuningas ühes isikus. Nii võtab Elmar Savi siin külalisi juba seitseteist aastat vastu. Tema loodusearmastusest polegi vist mõtet pikemalt juttu teha, kui see arv teada. Pealegi jutustab metsas iga pisiasi hoolsa peremehe armastavast käest.“

Loe rohkem ajalehest Töörahva Lipp, nr. 82, 13 juuli 1968, https://tinyurl.com/35b94est