Võrtsjärve, Vagula ja Vooremaa järvedesse asustati angerjaid

Ajalooliselt ei pääse meie looduslik kalaliik angerjas Narva jõe vesikonna jõgedesse-järvedesse sellest ajast alates, kui Narva jõele rajati hüdroelektrijaama pais. Et angerjas on toidulaual siiski väga hinnatud, on tema maime asustatud korduvalt Eesti järvedesse – Võrtsjärve esmakordselt juba 1956. aastal. Süsteemseks ja järjepidevaks muutus asustamine aastakümneid hiljem. Aja jooksul on kujunenud angerjast oluline sissetulek Võrtsjärve kaluritele.

Sel aastal on keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) toetanud Võrtsjärve ja väikejärvedesse angerjate asustamist 72 624 euroga. Angerja asustamist lubatakse teatud veekogudesse: Võrtsjärve, Kuremaa järve, Saadjärve, Kaiavere järve ning Vagula järve. Kokku planeeriti 2025. aastal asustada ligikaudu 808 300 klaasangerjat. Neist suurem osa toodi otse Prantsusmaalt ja lasti aprilli alguses Võrtsjärve ja Vagula järve. Kuremaa, Kaiavere ja Saadjärve asustati Viiratsi angerjafarmis ettekasvatatud maimud ööl vastu 30. aprilli. Kuremaa järve lasti ca 2,3 kg, Kaiavere järve 2,9 ning Saadjärve 4,6 kg angerjaid. Maimude keskmine kaal oli 4 grammi. Vooremaa järvedes oli veetemperatuur sel hetkel ca 10 kraadi. Asustamise vastavust loas kehtestatud nõuetele kontrollisid keskkonnaameti järelevalve inspektorid ning Eesti maaülikooli kalateadlane Teet Krause, kohal viibisid ka Peipsi alamvesikonna kalurite liidu esindajad.

Angerjamaimude asustamisel on eestvedajad MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond ja Peipsi alamvesikonna kalurite liit. Lähtudes kehtivast angerja majandamiskavast andis keskkonnaamet asustamiseks ühekordse loa, kuid varasemate aastatega võrreldes seati tegevusele rangemad nõuded. Klaasangerjate asustamine on lubatud alates aprillist, jää alla neid enam asustada ei tohi. Röövlindude poolse kahju vähendamiseks tohib asustamist läbi viia pärast päikeseloojangut ning asustamise juures peab viibima nii kalateadlane kui keskkonnaameti esindaja. Asustamisel kontrollitakse kalade päritolu (saatedokumente), hinnatakse maimude arvu ja seisundi vastavust dokumentidele, jälgitakse vee hapnikusisaldust ja temperatuuri nii transpordil kui veekogus. Tänavu asustatavad kalad on SEG sertifikaadiga, mis tähendab, et angerjad on kontrollitud ning ei ole põhjust karta püüdjate seotust musta turuga.

Kas ja kuidas angerja ja teiste ohustatud kalaliikide asustamisega pikemas perspektiivis jätkata, pannakse paika kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas, mida veab regionaal- ja põllumajandusministeerium. Kuigi angerjate arvukus looduses on drastiliselt vähenenud, on endiselt lubatud angerjamaimude ehk klaasangerjate väljapüüdmine ja müük Euroopa piires. Lisaks oma rollile veeökosüsteemis elavdab angerjate asustamine eelkõige Võrtsjärve äärset piirkonda ja sealsete kalurite tegevust. Samas on viimastel aastatel kutselistele kaluritele angerjapüügiks lisandunud mitmeid kitsendusi ning 2025. aastal on harrastajatel meres angerjate sihtpüük üldse keelatud. 

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut tegi hiljuti ettepaneku võtta angerjas vähemalt III kaitsekategooria alla. Keskkonnaameti seisukoht ja ettepanekud kalaliikide kaitsekategooria muutmiseks on alles kujundamisel. Need esitatakse energeetika- ja keskkonnaministrile 2025. jooksul. Kaitsealuste liikide kategooriate ümberhindamine puudutab lisaks angerjale ka atlandi tuura, säga, tõugjat, harjust, vingerjat, hinku ja võldast.