Keskkonnaamet ootab Vilsandi rahvuspargi uue kaitsekorra kavandile kaasa rääkima

Autor:

Mari Kala

Rahvuspargi kaitse-eeskirja kavandiga saab tutvuda ja ettepanekuid esitada kuni 2. septembrini 2022.

Praegusel Vilsandi rahvuspargi alal sai looduskaitse alguse juba 1910. aastal, kui linnurikkuse hoidmiseks võeti kaitse alla Vaika saared. 1993. a loodi ligikaudu 24 000 hektari suurune Vilsandi rahvuspark, millest suurema osa moodustab meri koos saarte ja laidudega.

Vilsandi rahvuspargi suurim väärtus on mere- ja rannikukooslused, mis pakuvad elupaiku nii lindudele kui ka teistele liigirühmadele, näiteks imetajatele ja kahepaiksetele, ning kasvukohti mitmesugustele taime-, seene- ja samblikuliikidele. „Rahvuspargis leidub ka ohustatud metsakooslusi, kus leidub lisaks merikotkastele ka teisi vanu metsi eelistavaid liike. Vilsandi rahvuspargis on väga mitmekesine ökosüsteem, kus puutumatud looduslikud alad vahelduvad aastasadu hooldatud kooslustega, mistõttu selle ala üheks oluliseks väärtuseks on ka kultuuripärand,“ selgitas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun.

Uus kaitsekord aitab väärtusi paremini kaitsta

Vilsandi rahvuspargi praegu kehtiv kaitse-eeskiri koostati üle 25 aasta tagasi. Vahepeal on nii looduskeskkond kui ka üldised suunad looduskaitse valdkonnas muutunud, lisandunud on kohustused väärtuste kaitsmisel ka rahvusvahelisel tasandil. „Seetõttu ongi rahvuspargile uus kaitse-eeskirja kavand koostatud. Uued teadmised nii loodusliku mitmekesisuse, liikide arvukuse kui ka koosluste seisukorra kohta on olnud selle aluseks,“ kinnitas Gunnar Raun.

Uue kaitsekorra koostamise eesmärk on tagada paremini ala loodusväärtuste kaitse ja säilitada piirkonnale omane kultuuripärand ning luua terviklik rahvuspargi territoorium.

Seega on rahvuspargi kaitse-eesmärke vaja oluliselt täiendada, et tagada kõikide kaitset vajavate liikide ja koosluste kaitse. Praegu kehtivas kaitse-eeskirjas on nimetatud kaitstavad väärtused üldsõnaliselt ja välja ei ole toodud konkreetseid kooslusi ega liike.

Samuti on praegu kehtiva kaitsekorra kohaselt enamik rahvuspargist leebema kaitsekorraga vööndis ehk piiranguvööndis. Gunnar Rauna sõnul aga ei piisa sellest paljude liikide ja koosluste kaitseks ja need väärtused tuleb võtta rangema kaitse alla ehk arvata sihtkaitsevööndisse. „Näiteks säilib metsade ja sooelupaikade elurikkus ja nende suur väärtus ainult siis, kui inimene nende arengusse ei sekku. Metsaelupaiku mõjutab eelkõige nende majandamine, ka küttepuude varumine. Surnud puude metsast eemaldamine kahandab metsaelupaikade elurikkust. Soid mõjutab peamiselt kuivendamine –  ka olemasolevate kraavide hooldamine võib soid ja nende elustikku kahjustada. Ka paljude liikide, näiteks merikotka, kassikaku, rohelise hiidkupra, laidude linnustiku jpt, elupaigad vajavad senisest rangemat kaitset. Seetõttu on kavas sellised väärtused arvata uue kaitsekorraga sihtkaitsevööndisse,“ selgitas keskkonnaametnik.

Rahvusparki on plaanis laiendada

Rahvusparki on plaanis suurendada pea poole võrra, uueks pindalaks saaks ligikaudu 48 600 hektarit. Liidetavast alast on osa juba kaitse all Tagamõisa ja Karala-Pilguse hoiualana, ent suurem osa laiendusest, ehk üle 20 300 hektari on seni kaitseta ala, millest enamus jääb merealale. Merealale on plaanis laieneda, et senisest paremini kaitsta linnustikku ja mereleupaiku, näiteks karisid. „Karid on merepõhjakõrgendikud, mis on kalade ja lindude jaoks väga olulised toitumisalad. Lisaks on mereala laiendus vajalik kirjuhaha talvitumisalade kaitseks. Kirjuhaha Eesti asurkonnast talvitab rohkem kui 90% just Vilsandi rahvuspargi akvatooriumis,“ tähendas Keskkonnaameti looduskaitse planeerija Gunnar Raun.

Teise suure laiendusena on plaanis arvata rahvusparki ligikaudu 1500 hektari suurune ala Tagamõisa poolsaarel. Praeguse rahvuspargi piirid Tagamõisa poolsaarel arvestavad kitsa ribana eelkõige loodusväärtusi, jättes esinduslikuma maastiku- ja taluarhitektuuriväärtustega alad rahvuspargist välja. 2014. aastast alates on aktiivselt tutvustatud avalikkusele Tagamõisa kandi eripärast kultuuri, kohalikku murdekeelt, vaid piirkonnale omast pütingukala suitsetamist, kohapärimust, militaarpärandit ja ajalugu. „2015. aastal taastati näiteks Saaremaa vanim ühes kohas säilinud Kivestu pukktuulik. Tagamõisa poolsaarel tegutseva MTÜ Tagamõisa ja Keskkonnaameti koostöös korraldatakse Kivestu tuuliku päevi, mille käigus on korraldatud rahvuspargi kultuuripärandi teemalisi üritusi. Seega on meie eesmärk hoida juba toimivat koostööd ja kultuuripärandi väärtusi ning laiendada rahvusparki, et tagada rahvuspargi väärtuste terviklikum kaitse ja luua rahvuspargile loogilisem piir,“ selgitas Gunnar Raun.

Muudatused mõjutavad nii maaomanikke kui ka muid huvigruppe

Muudatuste planeerimisel on lähtutud eelkõige loodus- ja kultuuriväärtustest ning parimast teadmisest nende kaitse kohta. Seejuures on püütud arvestada ka rahvuspargis tegutsevate inimestega. „Kehtiva kaitse-eeskirjaga võrreldes on uude reeglistikku planeeritud nii mõnedki muudatused. Näiteks on plaanis muuta jahipidamise, kalastamise, liikumise, ehitamise, metsaraie, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise korda. Kohati lähevad sätted rangemaks, mõned ka leebemaks, osadele tegevustele on kavas seada täpsemad tingimused. Uue eeskirjaga muudame ka ajale jalgu jäänud regulatsioone ja sõnastame tegevused selgemalt,“ kinnitas keskkonnaametnik Gunnar Raun.

Rangemaks lähevad nõuded väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisele. Edaspidi on põllumaal lubatud ainult mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud väetised ja taimekaitsevahendid. „Aina mahedama põllumajanduse poole suunab meid ka üldine elurikkuse strateegia,“ tähendas Gunnar Raun.

Mõnevõrra leebemaks ja selgemaks lähevad kalapüügipiirangud. Ka seni on rahvuspargis kalapüüki vähe piiratud – võrgupüügi keelualad ei olnud määratud vööndite põhiselt, mis võis tekitada ebaselgust. Edaspidi on rahvuspargis kalapüük keelatud ainult teatud laidude sihtkaitsevööndites lindude pesitsusperioodil ja võrgupüügile seatakse piirangud ainult Uudepanga sihtkaitsevööndis, et kaitsta kirjuhahkasid nende talvitusalal. Jätkuvalt on kalapüük keelatud ka loodusreservaadis, lisaks tuleb arvestada kalapüügieeskirjaga seatud piirangutega.

Kehtiv kaitse-eeskiri on jahipidamise osas väga üldsõnaline, tekitab ebavajalikku bürokraatiat ja segadust. Seetõttu seatakse uue kavandiga jahipidamisele täpsemad tingimused. Näiteks on laidudele jäävates sihtkaitsevööndites jaht lubatud ainult juhul, kui see on vajalik, et kaitsta linde nende pesi rüüstavate ulukite eest. Saaremaal, Vilsandi saarel ja Loonalaiul paiknevates sihtkaitsevööndites lubatakse tavapärast jahti ainult sügis-talvisel perioodil, lindude pesitsus- ja loomade poegimisperioodil võib seal Keskkonnaameti nõusolekul jahti pidada ainult siis, kui see on vajalik loodusväärtuste säilimiseks, kui on tekkinud oht inimese tervisele või varale või on vaja tõkestada ulukite kaudu levivat haigust. Lisaks on olulise muudatusena edaspidi selgelt sõnastatud, et kogu rahvuspargis on keelatud linnu- ja hallhülgejaht.

Uus kaitsekorra kavand loob selguse ka ujuvvahenditega sõitmisele. „Kuna kehtiv kaitse-eeskiri paadiga sõitmist üldse ei käsitlenud, siis tekitas segadust, kas see on üldse lubatud. Uus eeskiri toob välja selged tingimused ka paadiga liikumisele,“ kinnitas Keskkonnaameti looduskaitse planeerija Gunnar Raun.

Uute ehitiste püstitamise puhul pannakse uude eelnõusse kirja lisatingimus, et hoone ehitamine on lubatud piirkonnale omases ehitusstiilis vastavalt välja kujunenud asustusstruktuurile. „Selle tingimuse eesmärk on säilitada Lääne-Saaremaale omane maastikuilme ja ehituspärand, asustuse ajalooline struktuur ja miljöö. Sellest põhimõttest on ehitustegevuse kooskõlastamisel lähtutud tegelikult praegugi, aga nüüd saab see suunis selgelt ka kaitse-eeskirjas välja toodud,“ selgitas Gunnar Raun.

Olulisi muudatusi on kaitse-eeskirja kavandis veel, nendega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Praegu käib Vilsandi rahvuspargi uue kaitse-eeskirja kavandiga  avalikkuse kaasamise protsess. Rahvuspargi kaitsekord mõjutab paljusid osapooli – kohalikke elanikke ja maaomanikke, külastajaid ja turiste, jahimehi, kalastajaid, ettevõtjaid ning keskkonnaühendusi. „Seetõttu on praegune etapp väga oluline, et saaksime koondada kõigilt asjaosalistelt ettepanekuid ja arvamusi. Olulised teated, kuupäevad ja kaitse-eeskirja kavandisse puutuvad materjalid leiab Keskkonnaameti kodulehelt. Sealt leiab ka kaitse-eeskirja seletuskirja – seda tasub kindlasti lugeda neil, kes otsivad selgitusi rahvuspargi väärtuste ja planeeritud käitumisjuhiste kohta,“ selgitas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun.

Keskkonnaamet ootab kõiki huvilisi kaitse-eeskirja moodustamise menetluses kaasa arutama ja esitama põhjendatud ettepanekuid. Ettepanekuid saab esitada kirjalikult aadressil info@keskkonnaamet.ee.

Avalikku väljapanekut ja kaitse-eeskirja eelnõu menetlust koordineerib Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun (gunnar.raun@keskkonnaamet.ee, 5688 7157).

Oluline teave

  • Olulised teated, kuupäevad ja kaitse-eeskirja kavandisse puutuvad materjalid on koondatud keskkonnaameti kodulehele „Räägi kaasa!“ rubriiki. Sealt leiab ka kaitse-eeskirja seletuskirja ning memo, kus võrreldakse praegu kehtivat ning kavandatud kaitse-eeskirja. Kehtivat ja uut kavandatavat rahvuspargi tsoneeringut saab vaadata ja võrrelda Keskkonnaameti koostatud interaktiivsest kaardirakendusest. Ka selle leiab ameti kodulehelt.
  • Kavandi tutvustamiseks toimub infopäev 11.08.2022 kell 15 veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. Infopäeval tutvustatakse planeeritud muudatusi võrreldes kehtiva kaitsekorraga. Infopäev salvestatakse ja seda on võimalik järele vaadata.
  • Muudetud eelnõu avalik arutelu toimub Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis ja veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel 30. septembril 2022 kell 15. Avalikul arutelul tutvustatakse laekunud ettepanekuid ja ettepanekute põhjal tehtud muudatusi.
  • Kõigile rahvuspargi territooriumile jäävatele maaomanikele on saadetud kirjad nii rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile kui elukoha-aadressile. Kui Teie aadress on muutunud või Te pole muul põhjusel teavitust kätte saanud, leiate kogu menetlust puudutava info ka Keskkonnaameti kodulehelt.
  • Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbitöötamist ja muudatuste sisseviimist saadab Keskkonnaamet kaitse-eeskirja ministeeriumitele kooskõlastamiseks. Lõpliku kaitse-eeskirja kinnitab Vabariigi Valitsus.

 

Lisateave:
Gunnar Raun
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist
gunnar.raun@keskkonnaamet.ee

5688 7157