Laialdaselt ja aktiivselt on tähistatud Lahemaa rahvuspargi moodustamist 50 aastat tagasi, kuid tähelepanuta on jäänud samal aastal uue staatuse saanud kolm vähemat kaitseala. Nimelt laiendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 senist riiklikku maastikulist kaitseala „Aegviidu-Nelijärve“ ja nimetati see ümber Kõrvemaa riiklikuks maastikukaitsealaks ning riikliku staatuse said ka kaks rajoonilist keeluala Hiiumaa rajoonis. Moodustati Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala ja Käina lahe riiklik linnustikukaitseala.

Vaade Tõllukivilt Käina lahele. Foto: Andres Miller

Nimetatud kolmele kaitsealale oli laiendamine ja staatuse muutmine tähtis selle poolest, et siis need kaitsealad n-ö mehitati, kaitstavatel aladel vajalike tööde korraldamiseks määrati ametisse juhatajad. Kõrvemaa kaitseala juhatajaks sai Iver Azarov ning lähestikku asuvate Käina lahe kaitseala ja Hiiumaa laidude kaitseala juhatajaks sai Tiit Leito. Kumbki juhataja töötas vastava kohaliku tööstusliku metsamajandi alluvuses. Mõlema juhataja suureks, kuigi looduse kaitsega otseselt mitte seotud ülesandeks sai kultuurilooliste hoonete taastamine. Iver Azarovil tuli tegelda A. H. Tammsaare muuseumi taastamisega, Tiit Leitol Saarnaki laiu talukompleksi taastamisega. Eriti raske oli Tiidul, sest esmalt tuli leida mõttekaaslasi, kes vähegi toetaks Nõukogude Liidu piiritsoonis asuval väikesaarel kunagiste taluhoonete taastamist. Üks vähestest, kes Tiit Leito Saarnaki talukompleksi taastamise ideed toetas, oli Mart Herman, toonane Metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi kaitsealade osakonna juhataja.

Hiiumaa laidude kaitseala juhatajad 1998. aastal kaitseala aastapäeval. Vasakult: Ago Treialt (juhataja kt 1996. aasta keskel), Tiit Leito (juhataja 1972-1995) ja Andres Miller (juhataja 1996-2008). Foto: Mart Mõniste

Kõrvemaa maastikukaitseala eesmärk on säilitada jääaja servamoodustisi ehk mõhnastikke ja oose, soid ja rabasid, jõgesid ja järvi, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning neis kooslustes elavaid kaitsealuseid liike. Kõrvemaa maastikukaitseala kuulub üleeuroopalisse looduskaitseliste alade võrgustikku Natura 2000 Kõrvemaa linnu- ja loodusalana.

Käina laht on Hiiumaa kõige olulisem linnuala. Käina lahel ja selle ümbruses on registreeritud pesitsevaid linnuliike ligi 90 ja pesitsevaid paare üle 2000, läbirändel võib lahel peatuda korraga oma 20 000 veelindu. Käina laht, mis nüüd, alates 1998. aastast, on osa Käina lahe - Kassari maastikukaitsealast, kuulub koos Vaemla lahe ja Hiiumaa laidude maastikukaitsealaga alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk nn Ramsari alade nimestikku. Mõlemad maastikukaitsealad kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, olles osadeks Väinamere linnu- ja loodusalast.

Hiiumaa laidude maastikukaitseala on lisaks linnustikule ja muudele liikidele ainulaadne selle poolest, et kuni viimaste aastateni on nii väikestel ja eraldatud, juba 47 aastat inimasustuseta maakildudel suudetud hooldada ja isegi taastada sajanditevanuseid pärandkooslusi ning säilitada Eesti väikesaartel ainuke talukompleks. Praktiliste tööde kõrval olid väga oluliseks suunaks laiaulatuslikud loodusuuringud (linnustik, taimestik, samblad, samblikud, maastike kompleksprofiilid, kalastik, hülged, liblikad jne). Näiteks on nn kontrollsaarte linnustikku uuritud ligi 40 aastat järjest ühe ja sama inimese (Tiit Leito) poolt. Lisaks seirati üle 30 aasta Hanikatsi metsa linnustikku (Aivar Leito).

Vanimad põlluharimisjäljed Hanikatsi laiul (laiu pindala on praegu 83 ha) ulatuvad tuhande aasta taha. Ülemöödunud ja möödunud sajandil hakkasid inimesed parema elu otsinguil ja hiljem piiritsooni staatuse survel laidudelt kahjuks lahkuma. Viimasena jäi kaitseala laidudest tühjaks suurim laid Saarnaki (143 ha), kui 1973. aasta lõpul pärast legendaarse Anton Saarnaki surma merel lahkusid laiult kaks viimast peret. Meretaguste laidude hooldus on kulukas ja viimastel aastatel on hooldatud koosluste pindala tugevalt vähenenud. Kohati on hooldustööd hoopis lõppenud. Kas suudetakse leida jätkusuutlikud lahendused, et pärandkooslused ei häviks lõplikult ja paeluvad laiuvaated koos ainulaadse talukompleksiga säiliks?

Andres Miller, keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, Hiiumaa laidude kaitseala direktor aastatel 1996 - 2008

Kirja pandud 21.10.2021 Keremal, Hiiumaal

Vaade Hanikatsilt Kõverlaiule. Foto: Andres Miller