Lumerohke ja pakaseline talv meelitab loodusesse lisaks suusatajatele ka mootorsõidukiga sõitjaid, kes tahavad sõita nii metsa all, põldudel, niitudel kui ka jääkattega järvedel ja merejääl. Auto või lumesaaniga väljaspool selleks ettenähtud teid liikumiseks tuleb esmalt veenduda, kas see on lubatud.

Liiklusseadusest tulenevalt ei ole looduses väljaspool teid mootorsõidukiga liiklemine üldjuhul lubatud, v.a maaomanikule või maaomaniku loal tema kinnisasja piires. Ka lumesaaniga maastikul sõitmiseks on vajalik maaomaniku luba. Täiendavad sõidupiirangud võivad tuleneda näiteks looduskaitseseadusest – looduskaitsealadel ja veekogude kallastel on seatud liikumispiiranguid kaitse-eesmärkide tagamiseks – või ka riigipiiriseadusest Eesti piirialadel. Samuti võib piiranguid seada kohalik omavalitsus või Päästeamet.

Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu jääl mootorsõidukiga sõitmiseks ei ole üldjuhul eraldi luba vaja taotleda, kuid sõltuvalt konkreetsest piirkonnast, veekogust, ilmastikutingimustest ja muudest asjaoludest võib kehtida erisusi. Teavet siseveekogude jääolude kohta leiab Päästeameti jääkaardilt. Peipsi järve ja merejää olude kohta saab uurida Politsei- ja Piirivalveameti jääolude kaardilt.

Samuti tuleb meeles pidada, et veekogu jääle võib sõita vaid mööda olemasolevaid teid, kuna veekogu piiranguvööndis ei tohi ka maaomanik mootor- ega maastikusõidukiga väljaspool selleks määratud teid sõita (v. a kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks). 

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma ütles, et kaitsealadel tuleks igal juhul enne suurelt teelt kõrvale keeramist kontrollida alal kehtivad piiranguid ning vajadusel konsulteerida Keskkonnaameti kui kaitseala valitsejaga. „Reeglina on kaitsealadel väljaspool teid nii mootor- kui maastikusõidukitega sõitmine keelatud. Lubatud on see vaid üksikutel aladel kaitseala valitseja nõusolekul hästi põhjendatud erijuhtudel. Oleme saanud sel talvel juba murelikke märguandeid korduvate rikkumiste kohta näiteks Alam-Pedja looduskaitseala luhtadelt ja Ida-Virumaa rabaservadest. Tuletame meelde, et kaitsealad on siiski looduse rahupaigad, väljaspool neid on piisavalt tegutsemisruumi,“ selgitas Kaili Viilma.

Mõnedel tundlikumatel aladel on juba alanud või kohe algamas liikumiskeeld kotkaste pesitusrahu tagamiseks. Lisaks otsestele seadusest tulenevatele piirangutele tuleb arvestada ka maaomanike huvidega, sest põldudel sõitmine võib näiteks rikkuda lume all talvituva talivilja.

Lisateave:
Kaili Viilma
Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja
kaili.viilma@keskkonnaamet.ee 
505 1955

Leili Tuul
Keskkonnaameti kommunikatsiooninõunik
leili.tuul@keskkonnaamet.ee
5347 9214