Külastusvõimalused

Kaitsealal on mitmeid matkaradu nii jalgsi kui jalgrattaga läbimiseks. Jalgsimatkajatele on mõeldud 4 infotahvlite ja viitadega varustatud õpperada ning üks matkarada. Jalgrattur saab valida oma võimetele sobiva pikkusega rattaraja. Kõige pisematele külastajatele on rajatud Ähijärve äärde laste loodusrada-mänguväljak. Lõkke tegemiseks on võimalus valida 10 lõkkekoha vahel.

Kõigist radadest, lõkkekohtadest ja telkimisvõimalustest annab hea ülevaate:

  • voldik-kaart 2019 (EST, ENG)
  • Karula rahvusparki tutvustav voldik 2015 (EST, ENG, RUS)
  • RMK loodusega koos

Matkama tulles tasub arvestada, et Karula rahvuspargis pole ühtki toidupoodi, lähimad kauplused asuvad Antslas ja Lüllemäel, lähimad söögikohad ja tankla Antslas.

Kui soovid rohkem ja täpsemat infot matkaradade kohta või oled eksinud, küsi Karula rahvuspargi RMK teabepunktist: +372 782 8350  või RMK loodusvaht Mati Urbanikult +372 5290388.

NB! 2019. aasta juuni kuust alates pole võimalik ühestki vaatetornist nautida vaateid rahvuspargi maastikule!

LASTE LOODUSRADA-MÄNGUVÄLJAK (0,5 km)

Eelkõige väiksematele külastajatele mõeldud rada asub Karula rahvuspargi külastuskeskuse kõrval Ähijärve ääres. Mänguväljakul on liumägi-vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell. Rajal on võimalus õppida infotahvlite abil tundma rändkive ja kivimeid, eristama okas- ja lehtpuid ning teha tutvust ümbruses elavate linnuliikide, lindude pesade ja munadega, mulla olemuse ja imetajate jälgedega.

ÄHIJÄRVE TEERADA (4 km)

Rada algab ja lõpeb Ähijärve kaldal Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures. Ähijärve teerada, nagu nimigi ütleb, kulgeb peamiselt mööda endiseid ja praeguseid teid – heinamaatee, kallasrada, jalgrada, taliteed, hobuteed, metsarajad. Tutvuda saab Ähijärve, Karula kõrgustiku pinnamoe, metsade kui ka talumaastikega. Nauditavad on Ähijärve põhjakaldalt avanevad maalilised vaated järvele. Rada möödub ujumiskohtadest ja Veski lõkkekohast, selle läbimiseks kulub ligikaudu 1,5 tundi. Rada on märgistatud viitade ja valge-punane-valge-värvimärkidega ning varustatud 13 infotahvliga.

PERÄJÄRVE METSARADA (4 km)

Rada viib matkaja läbi erinevate metsatüüpide – laane-, palu-, nõmme-, raba- ja lodumetsa; möödub Peräjärvest - pisikesest kinnikasvavast metsajärvest, Hundiaugust, Säitsmepõrguorust, Paruni allikast ning lõpeb Lossimäel. Hea ülevaate saab metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud männid. Rada on märgistatud viitade ja valge-punane-valge-värvimärkidega ning varustatud 15 rajapunkte tutvustava infotahvliga. Künkliku matkaraja läbimiseks kulub ligikaudu 2 tundi. Rada algab ja lõpeb Peräjärve lõkkekoha parklas.

Matkajad Peräjärve metsarajal. Foto: Helen Kivisild

REBÄSE MAASTIKURADA  (7 km)

Rada tutvustab Karula kandile iseloomulikke erinevaid maastikke ja nende kujunemis, raja algus ja lõpp on Tornimäe parklas. Matkaline saab ronida kohalikule Araratile (103,1 meetri kõrgusele merepinnast), piiluda raudkülma veega Raudjärve ning mööduda ümbruskonna vanimast, 1586. aastal esmamainitud Taitse talukohast, põigata muinasajal asustatud Linnamäele. Tornimäe nõlval näeb Karula kõrgustiku suurimaid uhtorge. Rebasemõisa Tornimäe vaatetornist avaneb vaade Otepää, Haanja ja Aluksne kõrgustikele, hästi on näha Kaika kuplistik (Tornimäe vaatetorn on  suletud!). Rada on märgistatud viitade ja valge-punane-valge-värvimärkidega ning varustatud 15 infotahvliga. Rada läbib karjatatavaid alasid ja selle läbimiseks kulub ligikaudu 3 tundi.

KARULA PIKK JALGSIMATKARADA (36 km)

Pikk jalgsimatkarada kulgeb ringikujuliselt Karula kaunil maastikul. Rajal pole kindlat algus- ega lõpp-punkti, viitade järgi on võimalik liikuda mõlemas suunas. Vastupäeva liikudes avanevad võrratud vaated ja seda on kergem läbida. Rada on tähistatud valge-kollane-valge-värvimärkidega puudel, plastikust matkaja märkidega postidel ja plekist suunaviitadega suuremate teede ääres. Matkarada läbib Veski, Mäekonnu, Õdri, Rebasemõisa ja Plaagi lõkkekohta ning Suuremäe telkimisala.

KARULA LÜHIKE JALGRATTARADA (15 km)

Karula lühike rattarada kulgeb Karula rahvuspargi mõnusa kuppelmaastiku väikestel teedel põldude ja metsade vahel suundudes Ähijärve äärest Kaika külla kuplite vahele. Kaikamäel saab puhata ning nautida kauneid vaateid kuplitele. Edasi viib rada Mähli külla, Mäekonnu vaatetorni (2019. aasta juunist suletud!) ning tagasi Ähijärve äärde. Mugavaim viis rajale minekuks on Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurest, kuhu saab parkida auto. Rada on tähistatud nii plekist kui plastikust jalgrattamärgistega. 

KARULA PIKK JALGRATTARADA (38 km)

Karula  pikk jalgrattarada kulgeb Karula rahvuspargi mõnusa kuppelmaastiku väikestel teedel põldude ja metsade vahel. Kindlat algus- ega lõpp-punkti rattarajal pole. Mugavaim viis rajale minekuks on Karula rahvuspargi külastuskeskuse juurest, kuhu saab parkida auto ja teabepunktist teele kaasa rahvuspargi kaardi. Rajad on tähistatud nii plekist kui plastikust jalgrattamärgistega. Telkida saab Rebasemõisa lõkkekohas.

RMK PERAKÜLA - AEGVIIDU - ÄHIJÄRVE MATKATEE (820 km)

RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 820 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke. Ähijärvel asub pika matkatee algus või lõpp. Rada on tähistatud suunaviitade ja valge-roheline-valge-värvimärkidega.

Rebäse maastikurajal võid kohata veiseid, kes hooldavad maastikku. Foto: Tuuli Hommik