Loodus

Maastik
Lahemaa rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Siinne rannikumadalik on poolsaarte ja lahtede rohke, millest suuremad on loode-kagusuunalise orientatsiooniga Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaar. Lahed on vahelduva põhjareljeefiga, üldiselt sügavad ja neis paikneb rohkesti karisid, loodusid ja saari. Rannikul paiknevatest saartest suuremad on Mohni, Hara, Haldi, Älvi, Saartneem ja Kasispea.
Tähelepanuväärne Lahemaa maastikus on klint, mis loodusliku lahkmejoonena eraldab liigestatud rannajoonega rannikumadaliku paetasandikest Lahemaa rahvuspargi maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks.

Vihasoo maastik. Foto: Pille Kosk

Jõed ja järved
Lahemaa rahvusparki läbib seitse jõge ja hulk väiksemaid ojasid. Neist suurimad on Loobu ja Valgejõgi. Klindiastangult langedes moodustvad jõed jugasid ja joastikke, millest suurejoonelisemad on Nõmmeveski juga ja Joaveski kaskaad. Suurimad järved on Kahala, Käsmu ja Lohja järv. Allikaid on kokku ligi 150.

Klindiesise ala järved kujutavad endast rannalähedasi järvi, mis on merest eraldatud rannamoodustistega ja jääajajärgse maakerke tõttu. Heaks näiteks on soolakaveelised Maalaht ja Ulgulaht Viinistu külast loodes. Maalaht ja Ulgulaht on omavahel ja merega ühendatud kitsa veenire, jooma kaudu ning võivad ajuti kuivaks jääda.

Valgejõgi Nõmmeveskil. Foto: Mihkel Palmi

Metsad
Mets hõlmab Lahemaa loodusala pindalast hinnanguliselt 34 400 ha, moodustades ca 73% Lahemaa loodusala maismaa pindalast. Metsatüüpidest on Lahemaal esindatud valdavalt palumetsad, laanemetsad ja nõmmemetsad. Soometsade klassi kuulub ligikaudu 15% Lahemaa rahvuspargi metsadest. Sellest märkimisväärse osa moodustavad kõdusoometsad, mis näitab küllaltki ulatuslikku inimtegevust loodusliku veerežiimi muutmisel ja metsade majandamisel. Puuliikidest domineerib harilik mänd (Pinus sylvestris), mis katab 61,1% Lahemaa metsade pindalast. Teisel kohal on harilik kuusk, mis katab 19,4% metsade pindalast.

Lahemaa loodusalasse jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigad on vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohundirikkad kuusikud, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete ja jäärakute metsad e pangametsad, siirdesoo- ja rabametsad ning lammi-lodumetsad.

Nõmmemets. Foto: Pille Kosk

Niidud
Poollooduslikke kooslusi leidub rahvuspargis ca 2500 hektaril, mis moodustab 5,3% loodusala maismaa pindalast. Umbes poole moodustavad erinevad aruniitude tüübid, sh paluniidud. Looniite leidub peamiselt Palmse-Vihasoo ning Muuksi ümbruses ca 360 hektaril (14,4% poollooduslikest kooslustest). Lamminiidud on esindatud Valgejõe, Loobu jõe ning Mustoja kallastel 240 hektaril (9,6%). Umbes sama palju on inventeeritud rannaniite. Niiduelupaigatüüpidest on veel esindatud puisniidud, soostunud niidud, puiskarjamaad ja kadastikud.

Suvine niit. Foto: Kristjan Pärnamäe

Sood
Soid on Lahemaa rahvuspargis ligikaudu 3425 ha, mis moodustab 4,6% kogu loodusala pindalast (so 7,3% loodusala maismaast). Klindi ees paiknevad Hara ja Aabla sood on tekkinud merest eraldunud laguunide/järvede kinnikasvamisel. Arvukad Lahemaa rahvuspargi väikesood on tavaliselt kujunenud erivanuseliste rannavallide ja -rõõnete vaheliste kitsaste nõgude soostumisel ja esindatud siirdesoode või rabadega. Üksikud madalsood on tekkinud kunagiste rannajärvede ja järvikute kohale, sinna, kus jääjärveline savi asub maapinna lähedal. Klindi servale jääv Kahala soo paikneb Joldiamere laguuni nõos, ümbritsedes samanimelist järve. Viru raba paikneb kunagise Litoriinamere laguuni kohal loode-kagusuunalises nõos. Uuemõisa e Vanasilla soo ja Laukasoo paiknevad lamedas nõos Viitna-Valgejõe servamoodustiste vööndist põhja pool.

Viru raba. Foto: Urmo Paju

Taimestik
Lahemaalt on leitud 44 kaitsealust taimeliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21. Silmatorkavamateks liikideks on mets-kuukress (Lunaria rediviva), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), rand-seahernes (Lathyrus maritimus) ja kurdlehine roos (Rosa rugosa). Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris). Üks haruldasemaid kohalikke taimi, on siberi piimikas (Lactuca sibirica). Lahemaal asub ka üks Eesti soomuraka (Rubus arcticus) leiukohtadest.

Mets-kuukress. Foto: Riina Kotter

Loomastik
Läbi aegade on Lahemaal registreeritud 222 linnuliiki, mis teeb alast esindusliku linnukaitseala. Lahemaa rahvuspargis on teadaolevalt esindatud kaheksa imetajate seltsi ligi 50 liigiga. Selgrootutest on Lahemaa elupaigaks Eestis väga haruldasele liigile ebapärlikarbile.

Lahemaal pisiimetajaist esindatud mets-karihiir, kaelushiir, orav ja kasetriibik, suurematest valgejänes, metsnugis, mäger, rebane, hunt, metskits ja põder. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II maailmasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. aastal ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt.

Käsitiivalistest võib Lahemaa veekogude kohal kohata tiigi- ja veelendlast ning tõmmulendlast. Parkides on liikvel suurvidevlasi ning avamaastikul suurkõrvu ning põhja-nahkhiiri. Lahemaa lahevetes elab imetajaist arvatavasti püsivamalt üksnes viigerhüljes.

Pruunkaru. Foto: Raimond Raadik