Loodus

Viidumäe looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, kuid siiski on ta koduks väga paljudele taime-, seene- ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited. Astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niiskemad maad, mida samuti läbivad endised rannamoodustised.

Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri-, valgus-, mullastiku- ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on kaitsealalt leitud üle 750 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 on kaitsealused. Nii aambliku- kui ka samblaliike on teada üle 230. Seeneliike on leitud umbes 700. Suurliblikaid on teada üle 675 liigi, ämblikke on leitud üle 200 ja sipelgaid 21 liiki. Need arvud suurenevad pidevalt, kuna uusi liike leitakse üha juurde. Samas mitmed elustikurühmad alles ootavad uurimist.

Kivikülv Viidumäe metsas. Foto: Allar Liiv

METSAD

Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga. Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo-, loo- ja saluilmeliste metsadeni. Kohati kasvavad Viidumäe männikutes alusmetsana jändrikud tammed. Sellist tamme lisandiga männikut peetakse meie aladel reliktseks metsatüübiks, mis oli enam levinud praegusest soojemal kliimaperioodil.

Paljud Viidumäe metsade haruldased taimeliigid eelistavad kuivi valgusküllaseid kasvukohti: metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu. Siin leidub stepi päritoluga taimeliike nagu karvane lipphernes (Oxytropis pilosa) ja püstine hiirehernes (Vicia cassubica), viljakamatel muldadel mägi-naistepuna (Hypericum montanum), alpi ristik (Trifolium alpestre), mets-õunapuu (Malus sylvestris) ja tuhkpihlakas (Sorbus rupicola). Poolvarjulistest kuivadest männikutest võib leida punast tolmpead (Cephalanthera rubra) ja palumetsades roomavat öövilget (Goodyera repens). Varjukamaid metsi eelistavad kasvukohana luuderohi (Hedera helix), mets-aruhein (Festuca altissima), varju-püstikluste (Bromus benekenii) ning karulauk (Allium ursinum).

Kodukakk (Strix aluco). Foto: Karl Jakob Toplaan

Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on õõnetuvi (Columba oenas), musträhn (Dryocopus martius) ja hoburästas (Turdus viscivorus), vanades männikutes on sobivaid pesapaiku leidnud merikotkad (Haliaeëtus albicilla). Lehtpuu-segametsad on koduks must-toonekurele (Ciconia nigra), karvasjalg-kakule (Aegolius funereus), värbkakule (Glaucidium passerinum), kodukakule (Strix aluco), väike-kirjurähnile (Dendrocopos minor) ning paljudele teistele metsaliikidele. Viidumäel võib sageli kohata nii mäkra ennast kui ka tema tegutsemisjälgi ja meie metsade suuremaid asukaid - põtra (Alces alces), punahirve (Cervus elaphus) ja metssiga (Sus scrofa). 

SOOD

Sood võtavad enda alla umbes 10% looduskaitsealast. Need paiknevad astangualuste allikate mõjupiirkonnas ja astangu pealsetes sulglohkudes. Soode rohurindes on enamusliikideks pruun sepsikas (Schoenus ferrugineus) ja väikesekasvulised tarnad (Carex). Kaitsealustest liikidest võib leida näiteks lääne-mõõkrohtu (Cladium mariscus), harilikku porssa (Myrica gale) ja soo-neiuvaipa (Epipactis palustris). Viidumäe sood on elupaigaks sookurele (Grus grus), madalavee listes sooloikudes sigivad rabakonnad (Rana arvalis) ja kärnkonnad (Bufo bufo), leidub ka haruldast apteegi- ehk kirjukaani (Hirudo medicinalis). 

Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Foto: Maris Sepp

Astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul on välja kujunenud astangualused allikasood. Viidumäe allikasood on eriti tuntud siinsetes omapärastes kasvukohtades elavate harulduste poolest. Nendest kuulsaim on saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) – kogu maailmas vaid Lääne-Saaremaal esinev endeemne taimeliik, mille leidis siit kohalik taimehuvline arst Bernhard Saarsoo 1933. aastal.

NIIDUD

Valdavalt metsade ja soodega kaetud Viidumäel on niitude osatähtsus pindalaliselt väike. Sellest hoolimata mitmekesistavad nad märgatavalt siinseid kasvukohatingimusi ja rikas tavad elustikku nii tavaliste kui haruldaste liikidega. Kuivades karjamaakadastikes on aas-karukella (Pulsatilla pratensis) kasvumaad, niidu- ja söödiservades Eestis väga haruldase väikeseõielise hiireherne (Vicia lathyroides) leiukohad. Niisketel niitudel ja võsastikes kasvab siberi võhumõõk (Iris sibirica) ja mitmed käpalised. Viidumäe niitudel ja puisniitudel võib kohata palju erinevaid päevaliblikaid, sealhulgas mitmeid kaitsealuseid liike nagu teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero). 

Niidu-võrkliblikas (Melitaea athalia). Foto: Maris Sepp

PUISNIIDUD

Traditsiooniliselt majandatavad puisniidud on läbi aegade olnud Saaremaa maastike lahutamatuks osaks. Viidumäel on palju aastaid hooldatud Laasma ja Mäepea puisniitu ning alates 2002. aastast taas Upsi puisniitu. Nende pargilaadsete metsaheinamaade säilitamine nõuab pidevat hoolt: niitmist, võsaraiet, puude-põõsaste kärpimist ja harvendamist. Viidumäe hooldatavate puisniitude pindala on veidi üle 8 hektari. Puisniitudel kasvavad mitmed käpalised, muuhulgas ka kõige suuremate õitega kodumaised käpalised kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja valge tolmpea (Cephalanthera longifolia). Erinevaid soontaime liike on puisniidu ühelt ruutmeetrilt leitud 67. Puisniidud on paljude looduskaitsealuste kimalaste (Bombus) lemmikelupaik.

Mäepea puisniit. Foto: Maris Sepp