Kultuuripärand

Kultuuripärandi kaitserežiim rakendub eelkõige Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi alal, mis on suures osas inimeste loodud ja kujundatud keskkond. Sellised piirkonnad kätkevad endis nii kultuur-ajaloolisi kui looduslikke väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt.  Enamuses neist aladest on tegemist hästisäilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente alates esiajast (nt kalmed ja lohukivid) tänapäeva väärtusteni (nt kooli- ja seltsimajad).

Ajaloolise maastiku väärtused Lahemaa rahvuspargis on esiajaloolised maastikud Kahala järve ümbruses, Palmse-Vihasoo, Palmse-Karula ja Kõnnu piirkonnas, ajaloolis-kultuurilise väärtusega mõisakohad ja mõisad, mõisapargid, alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad, söepõletuskohad, lubjaahjud, telliselöövid- ja tehased, piirded ja kiviaiad, põlised kohanimed, sisemaakülade ja rannakülade ajaloolis-kultuurilise ja arhitektuurilise väärtusega hoonestus ja põlised talukohad ning traditsiooniline asustusstruktuur.

Lahemaal on kaitse all ka rahvakultuur. Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse kontekstis on tähtis piirkonnaga seotud unikaalse vaimse pärandi ja rahvakultuuri säilimine – kohapärimus, töötraditsioonid, käsitööoskused, vaimne pärand.

Lahemaa rahvamuusikud rahvuspargi 45. sünnipäevapidustustel. Foto: Riina Kotter