Kaitsealast

  • Esimene looduskaitseala loodi piirkonnas 1939. aastal, kui tookordses Kavastu vallas moodustati Koosa jõesuudme linnukaitseala.
  • Peipsiveere kaitseala moodustati 2013. aastal kolme ala ‒ Emajõe-Suursoo sookaitseala (loodud 1981), Piirissaare zooloogilis-botaanilise kaitseala (1991) ning Emajõe suudmeala hoiuala (2006) ‒ liitmisel.
  • Emajõe Suursoo on Eesti suurim deltasoostik. Peipsi järvest ja Emajõest vaid 1‒2 meetri võrra kõrgem soopind võib olla kevadeti kuni 18 000 ha suuruselt üle ujutatud.
  • Kõik kaitseala jõed ja järved on väga olulised kudemispaigad Peipsi järve kaladele. 
  • Kaitsealal on leitud 9 kahepaikseliiki. Neist haruldasemad on mudakonn ja rohe-kärnkonn. Rohe-kärnkonna kohati alal viimati 2006. aastal. 
  • Kaitsealal pesitsevad meie loodusmaastikega seotud kotkad: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas. Varasemalt on kaitsealal pesitsenud ka suur- ja väike-konnakotkas.
  • Kaitseala on Eestis üheks esindusalaks tedrele, täpikhuigule ja hüübile.
  • Ainus viibimiskeeluga ala Koosa järv, kus on keelatud viibida veelindude pesitsusajal 1. aprillist kuni 31. juulini.
  • Kaitseala loodusväärtusi on tunnustatud ka rahvusvaheliselt. Alates 1997. aastast on Emajõe Suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgala ehk Ramsari ala. Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualade hulka ning on läbirändavate lindude rohkuse tõttu ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA).

Jan Siimson Praaga külaEmajõe suudmes asuv Praaga küla. Foto: Jan Siimson

Emajõe Suursoo on kalakotkale oluline pesitsusala. Foto: Uku Paal