Kaitsealast

 

  • Rahvuspargi pindala on 39 844 ha, see hõlmab kahe maakonna piirialasid (Viljandimaa, Pärnumaa).
  • Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid 1957. aastal loodud Halliste puisniidu botaaniline kaitseala ja 1981. aastal moodustatud Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealad. 1993. aastal moodustati Soomaa rahvuspark.
  • Soomaa nimi on vanem kui rahvuspark. See pärineb professor Teodor Lippmaalt, kelle 1935. aastal trükist ilmunud kogumikteoses "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks - lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks.
  • Rahvuspargi eripäraks on peaaegu igal aastal korduvad üleujutused, mida siinmail "viiendaks aastaajaks" kutsutakse.
  • Kaitseala sümboliks on kujunenud ühepuulootsik ehk haabjas, mida peetakse vanimaks veesõiduvahendiks Eesti alal.
  • Rahvuspargis asub Eesti kõrgeim sisemaa luide, kunagine Balti jääpaisjärve rannaluide, mille suhteline kõrgus on 11 meetrit.
  • Kaitsealal elavatest liikidest on tähelepanuväärsed hunt (Canis lupus), pruunkaru (Ursus arctos), ilves (Lynx lynx), väike-konnakotkas (Clanga pomarina), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urugallus), rohunepp (Gallinago media), must-toonekurg (Ciconia nigra), niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), ahtalehine-ängelhein (Thalictrum lucidum) ja siberi-võhumõõk (Iris sibirica).
  • Soomaa rahvuspark on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA), kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka ning loodus- ja linnualana üleeuroopalisse võrgustikku Natura 2000.

    Soomaa rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet.

Lemmjõgi. Foto: Mati Kose