Avaleht » Vali kaitseala » Kaitsealast

Kaitsealast

  • Kurtna maastikukaitseala (MKA) loodi 1987. aastal Kurtna mõhnastiku ja järvede kaitseks. Kaitseala pindala on 2820,2 ha. Sellest maismaad: 2 632 ha ja veekogusid: 188 ha.
  • Kurtna mõhnastik on Eestis üks suurimaid mõhnastikke.
  • Kurtna järvestikus on järvede tihedus km2 kohta suurim Eestis.  Ligi 9 km pikkusel ja 3 km laiusel maastikul on tänase seisuga 40 järve.
  • Lisaks järvede rohkusele on Kurtna MKA tähelepanuväärne ka erinevate järvetüüpide poolest.
  • Kaitsealal on vahelduv maastik ja rikkalikult haruldasi liike, eelkõige neid, mis on seotud vähetoiteliste veekogude ning kuivade liivaste aladega. Kokku on kaitsealalt andmeid 76 kaitsealuse liigi kohta.
  • Järved erinevad oluliselt mineraalainete ja toitesoolade sisalduse poolest. Algselt olid Kurtna järved vähe-ja huumustoitelised, tänaseks on nende ökoloogilised seisundid oluliselt muutunud. Järvedes kasvab üha rohkem taimi ja selgeveeliste järvede läbipaistvus väheneb pidevalt.
  • Kaitseala ümbritsevad ja mõjutavad põlevkivikarjääri ja -kaevanduse, liivakarjääri ja turbaväljade lähedus, samuti Vasavere- ja Konsu veehaare.
  • Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Mustjärv. Foto: Julia Kropatševa